Kõnnin läbi vihma trammi peale. Õhus on nii palju potentsiaali, paljulubavat. Kui vaid jätkuks mõistust haarata. Ja peenike kevade ja suve niit päästab. Ja ma mõtlen ülbelt I don't care. Ilm päästab mu.
Me vist oleme õrnemad. Tundlikumad kui muud? Kogu aeg haamerdab peas küsimus. Miks, kuidas, mismõttes, miks mitte? Ma arvan, sa saad aru. Know what I mean?
Ma jään sind ootama, kallis sõber!
22:41:37
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
3 comments:
Noh, istun nüüd siin, pisar silmas... Igatsen!!!
And of course, I know what you mean...
oeh!
Post a Comment