Kõnnin läbi vihma trammi peale. Õhus on nii palju potentsiaali, paljulubavat. Kui vaid jätkuks mõistust haarata. Ja peenike kevade ja suve niit päästab. Ja ma mõtlen ülbelt I don't care. Ilm päästab mu.
Me vist oleme õrnemad. Tundlikumad kui muud? Kogu aeg haamerdab peas küsimus. Miks, kuidas, mismõttes, miks mitte? Ma arvan, sa saad aru. Know what I mean?
Ma jään sind ootama, kallis sõber!
22:41:37
Sunday, April 25, 2010
Subscribe to:
Posts (Atom)